Rasva poletamine ja paastumine

Tarbi hautatud või värskeid juur- ja puuvilju. Samas on oluline jätta välja need toiduained, mis olukorda halvendavad, muidu ei ole hapukapsast kasu. Pole oluline, mis kell on päeva esimene toidukord, kuid tuleks arvestada, et lubatud toiduaken on 8 tundi. Uuringutest on ka see välja tulnud, et paastumise ajal võib energiatase suureneda.

Te ei pea isegi ülemäära kardiotreeninguid tegema, olgu siis nendeks intervalltreeningud või ühtlasel intensiivsusel kestvusmeetod. Ainsaks tingimuseks on kalori defitsiit. Ühesõnaga sissesöödud energia kogus peab olema väiksem kui elutegevuse käigus kulutatud energia hulk.

Kuskilt tuleb see defitsiidi tõttu tekinud energiavõlg siiski tagasi saada.

Paast – kõige vanem ravivõte

Kui toitumine ja treenining seda ilusti toetavad, siis puuduv energia võetakse meie rasvkoest. Kuidas siis see defitsiit tekitada? Laias laastus on kaks võimalust: 1 kärpida sissetulevat energiat süüa vähem või 2 suurendada energiakulutusi teha trennint aeroobne või jõutreening või kombinatsioon neist kahest treeningmetoodikast.

Rasva poletamine ja paastumine

Leian, et lihtsam oleks teha paar jõutreeningut nädalas lihasmassi juurdekasv suurendab juba iseenesest ainevahetuse kiirust ja komineerida seda defitsiidis toitumise ning mõnusa kardiotreeninguga. Raskem meetod on reeglika suures mahus aeroobses tsoonis treenimine.

Erinevad paastumisviisid 24 tundi paastu x nädalas 24 tundi järjestikust paastumist nädalas korda, millele järgneb tavapärane toitumine.

Aga inimesed on erinevad ja mõnele sobib ja meeldivad hoopis pikad rahulikud treeningud. Mis puutub rasvamassi vähendamisesse, siis selles osas on toitumisel oluliselt suurem roll kui treeningutel!

Rasva poletamine ja paastumine

Kui aga kehale antakse võimalus puhastuda, tuleb ta kõigi ülesannetega suurepäraselt toime. Paastumine ongi kehaline ja hingeline eneseuuendamine,» nendib Paju. Paastumise ajal põletatakse ära ained, mida keha polnud kas täielikult omastanud või mis rakkudesse ladestunult häirisid ainevahetust.

Intermittent Fasting

Kõigepealt asub keha «hekseldama» ladestunud aineid, seejärel hakkab lõhkuma vanu kulunud rakke. Teisisõnu — paastumise ajal tarvitab organism esmajärjekorras väheväärtuslikku materjali, säästes samal ajal elutähtsaid kudesid.

Paast, mis tähendab ju ajutist toidust hoidumist, aitab organismil neist ainetest vabaneda,» sõnab arst. Paastumine annab ka seedekulglale puhkust, pärast paastumist on toidu seedimine paranenud ja keha omastab vajalikke toitaineid palju kergemini. Olen selle aja jooksul kaotanud üle 2 kg, kuid seda seepärast, et püsin ka defitsiidis. Kokkuvõttes loevad vaid kalorid ning IF on siin lihtsalt abimees püsimaks rajal ning kiirendamaks jõudmist soovitud tulemuseni.

Paastumine kui organismi puhastaja

Söömisaken Nii palju kui ma olen lugenud inimeste kogemusest IF-iga, siis lõhutakse paastuaken tavaliselt u 6 tundi pärast ärkamist ehk kella 14 paiku. See tähendab, et viimane toidukord on hiljemalt kell Minule selline lähenemine absoluutselt ei sobi ja IF-i võti ongi rakendada just endale sobiv rutiin! Mina toimin järgmiselt: ärkan ning joon rohkelt vett ja ühe tassi kohvi teen oma fasted treeningu söön 3 suuremat toidukorda ning mõne väiksema snäki söön oma viimase toidukorra lähen magama Suurim põhjus, miks ma IF-i üldse oma elustiili rakendasin on senine pidev näljatunne.

Oma praeguse eesmärgi juures kaalu langetada ja rasvamassi vähendada leian, et seda on äärmiselt raske teha päeva jooksul koguaeg süües.

Paastuga terveks ja terviklikuks! Kui meie tähelepanu on suunatud meist endast väljapoole, asjadele, mis kõik on vaja kiiresti ära teha, siis on raske olla teadlik sellest, kuidas me ennast oma kehas tunneme ja mida meie keha vajab.

Olles kaloridefitsiidis on näljatunne paratamatu, sest keha peab asuma rasvavarude kallale, et lisaenergiat saada. Kui söön esimese asjana ärgates, siis peaks iga toidukord olema mul kcal kanti, et õhtuni välja vedada.

Mitte ükski toidukord ei suutnud mu kõhtu aga täita ning juba tunnike pärast söömist, oli nälg jälle kallal. Lisaks näljatundedele pidin sööma ka väga lahjasid toiduaineid, et mahuliselt rohkem süüa ja oma aju natuke petta. IF on kaalulangetusel vaimses mõttes väga abistav, sest võid 8 tunni jooksul süüa suuri portsjoneid, rahuldades nii isusid kui näljatunnet.

Vistseraalne rasv, kuidas sellest lahti saada?

Pärast viimast toidukorda ma enam nälga ei tunnegi, kui siis vahetult enne magama minekut. Kuid selle mure lahendab väga hästi pudel gaseeritud vett või tassike sooja teed. Peale seda läheb keha paasturežiimile.

Suspense: Blue Eyes / You'll Never See Me Again / Hunting Trip

Paastumise ajal on palju lihtsam rasva põletada, sest insuliinitase on madal. Paastumise ajal on kehal võimalik põletada seda rasva, mis oli toidu omastamise ajal kättesaamatu.

Paastumine_FB Live 14.05

Kuna paastumine algab alles 12 tundi pärast viimast toidukorda, on üsna haruldane, et meie keha läheb rasvapõletuse režiimile. See on ka põhjus, miks paljud inimesed kaotavad vahelduvpaastumisega rasva, ilma et nad muudaksid seda, mida nad söövad, kui palju nad söövad või kui tihti nad trenni teevad. Paastumine paneb keha rasva põletama ja tavapärase söögikordade graafikuga seda praktiliselt ei juhtu.

Aga kui kõht tühjaks läheb ja nälg näpistab? Üsna levinud arusaamine näljast on see, et mida pikemalt söömata oled, seda näljasemaks muutud.

Tõsi, kui oled harjunud sööma kiireid süsivesikuid, näksid tihti või teed mõlemat, siis oled harjutanud oma keha kõrge insuliinitasemega ning vahelduvpaastumisega harjumine võib võtta aega, aga kannatlikkus tasub ära.

Tähtis on, et soolestik hakkaks tööle esimese kolme taastumispäeva jooksul.

Rasva poletamine ja paastumine

Selle stimuleerimiseks on vaja süüa keedetud riivitud punapeeti. Taastumisperiood on paastu läbiviimisel kõige vastutusrikkam etapp.

  • Paastumine_FB Live – Toitumisteraapiakeskus
  • Kaota üleliigseid kilosid magades Uuendatud

Mida pikem on paast, seda pikem olgu taastusperiood. Allikas: Toitumisnõustaja Elle Kalamägi Paastumisega alustamine ja võimalikud kõrvalnähud Paastu ajal on oluline, et keha saaks piisavas koguses vedelikku. Paastujad kannatavad väga tihti vedelikupuuduse käes, kuna täieliku paastu puhul toidust loobumine tähendab, et keha ei sa mitte mingisuguses koguses vedelikku. Rohke veetarbimine on oluline nälja vastu võitlemiseks.

Toitumisspetsialist Kalamägi soovitab veepaastule minnes päev või paar enne süüa ainult puu- ja köögivilju ning g naturaalset jogurtit või hapupiima, et valmistada paremini soolestik ja organism paastuperioodiks ette.

Paastuga terveks ja terviklikuks!

Kui oled harjunud korraliku hommikusöögi, lõunasöögi, õhtusöögi ja vahepaladega, siis võib paast kujuneda üsnagi suureks väljakutseks. Paastuprotsess kehas algab kaheksa tundi pärast viimase toidupala söömist, mil soolestik on lõpetanud toitainete tarbimise.

Esimese 24 tunni jooksul põletatakse organismis ära suhkur ning seepärast tekibki väsimus, üleüldine nõrkustunne ning peavalud. Samuti võib paastumine tõsta keha stressitaset ning tuua kaasa rahutu une. Vedelikupuudus, nälg ning vähesed unetunnid paastu ajal võivad omakorda viia peavaludeni. Paastumine võib tuua kaasa ka kõrvetised, kuna piiratud toidukogus vähendab maohapet, mis aitab toitu seedida ning hävitab baktereid.

Rasva poletamine ja paastumine

Isegi toidulõhna tundmine või toidule mõtlemine paastu ajal võib anda ajule signaali, et on vaja toota maohapet, mis võibki tekitada kõrvetised. Üheks paastumise kõrvalnähuks on ka halb hingeõhk. Alusta tasa ja targu Toitumisspetsialist Elle Kalamägi ei soovita esimest korda paastuda kauem kui 3—7 päeva ning krooniliste terviseprobleemide korral ei tohiks ilma arsti järelevalveta üle 2—3 päeva paastuda, et mitte süvendada olemasolevaid probleeme.

  • Paastumine kui organismi puhastaja | Toitu tervislikult
  • Mis asi on vistseraalrasv?

Samuti toob ta välja, et kui paastu ajal siiski soovitakse süüa, peab tegemist olema väikese koguse, kvaliteetse ning hästi kavandatud toiduga: värsked või hautatud aedviljad, puuviljad ning nendest valmistatud mahlad. Kalamägi rõhutab, et otsus kui kaua tuleks paastuda, ei saa enne paastu alustamist täpselt määratleda — ka mitte sellistel juhtudel, kui inimese seisundit teatakse.

Ülikiired kaalulangetamised ja nn mõttetud nälgimised ei möödu jälgi jätmata, sest keha adapteerub näljaolukorrale ajastatult ja kardinaalselt, samas peab meeles pidama, et mitmed halvad tagajärjed avalduvad alles aastate pärast.

Samuti peab tagasitulek pikaajalisest nälgimisest olema hoolikalt ajastatud ja pikkamööda toimuv. Kommentaarid: Ly Aunapu Hariduselt ajakirjanik, ametilt internetiturundaja ning hobi poolest "elukutseline rändaja", on Ly olnud huvitatud tervislikest eluviisidest ja toitumisest kogu elu.

Tervise toetamiseks ja kaalu alandamiseks on kõige sobivam viis muuta toitumine ja eluviis tervislikuks elu lõpuni.

Paastumine on üks võimalus, mis aitab kiirustavas maailmas meenutada olulisi väärtusi, võtta aega endale ning oma keha jõu ja vajaduste tunnetamiseks. Paastumine vabastab keha kahjulikest jääkainetest. Paast on võrreldav radikaalse kirurgilise sekkumisega. Paastumise edendaja Paul Bragg on paastumist nimetanud ilma noata operatsiooniks. Paastumise ajal vabastab keha end liigsest vedelikust, kuhjunud lagu- ja limaainetest ning rasvadest.

Suurpuhastuse käigus vaatab keha oma varud üle, ning kõik, mis on ülearune või haige, läheb hävitamisele. Paast tugevdab immuun- ja närvisüsteemi ning takistab enneaegset vananemist, mille üks põhjus on rakkude saastumine laguainetega.